Saturday, March 6, 2010

Sa oma käega

Paha oli päev.
Tead ju küll,
kui tuju vahel vastik
ja päike sindrinahk
tuld pillub silmadesse nii,
et vaadatagi valus.
Ma püüdsin käia,
kuid ei saanud.
Tundus nagu koperdanuks
iseenesel ma jalus.

Korraks kukkusin,
kui jalg jäi jala ette.
Püsti tõusta veel
ei püüdnud proovida.
Oma soove pelgasin
ja kartsin soovida.

Siis...

kostus muusika
või mulle nii see näis.
Ma olin istuli
ja kuulatama jäin.

Kes laulab seda laulu?
Kus kohalt tuleb viis?

Ei hoolinud
neist küsimustest siis
vaid lasin helil
ennast läbida.
Ma naersin rõõmust,
naersin häbita.

Kas oli uni see? - Mind heli kandis süles!

Nii põrandalt
mind tõstetigi üles.

Päike sindrinahk
nii armsalt paistis silma.
Öö muutus hellaks,
hoolivaks.

Kas taipad?

Sa oma käega
paitasid maailma.

No comments: