Wednesday, February 24, 2010

24.02.10

Mina usun sinusse
kes sa oled tõusnud
maha maetud
tõusnud
maha maetud
ikka ja alati tõusnud
valgele lumele,
igiroheliste mändide,
kuuskede tippu
vaatama, kulgema
üle silmapiiri
läbi maade,
rahvaste,
rukkililled silmadeks
teel iseenese poole
mu Eestimaa!

1 comment:

Anonymous said...

Aitäh, Sulle, kallis Rändaja! Sa tõid rõõmu ja sära ja vahel on sellest küll, et olla.
Livia