öö

Veel pole hommik
veel ööl on mustad silmad
ja silmalaugudel on kaarjas unetriip
Ta mähituna sinu sisse
hoiab
kaitseb

Ilmad
kord sulguvad ja avanevad siit

Öö pole pime
ta näeb su salasoppi
su hingetaskutes
ta teab kui purub rõõm

Nii sosistadki temasse
sa vaikselt ühe nime
öö teab ja täidab peekri
lootus
arm
ja lõõm