Kui ongi lootus:)

Kui ongi lootus
lollidele
lohutuseks mõeldud
ei tagane ma siiski -
loodan vaid.
Palju sõnu
pole keegi
kunagi mul õelnud,
ise kompan
pimesi
ma öeldu tagamaid.

Las mõtlevad,
et kreisi,
kaeb teiste siseilma
ent kohtudes,
et hoiab pilgu maas,
sest seistes vastakuti,
nähes silmast silma
ta näost võin lugeda,
et tema,
loodab ka.

Kui ongi lootus
lollidele
lohutuseks mõeldud,
pool ilma
sebib ringi
lootval moel
Noh, loodaks siis,
et kartul põllul
oleks varsti võetud
ja talvel
olema saaks
tuba sama soe.

Lasen välja oma valu

Lasen välja oma valu
heidan laia ilma pääle
tuultelendu kurva hääle
üle kõrge puude salu.

Ilm siis võtab lohutada
naerutada nutuvõru
muuta maise mure tõru
õhukergeks hajutada.

Kibedusekeel kaob siit
hääl seab puhtad paelad valla
hõbekeeled taeva alla
helisema kuldset viit.

Lasen välja oma valu
hingan laia ilma pääle
ilm mul annab lauluhääle
hõiskamiseks üle salu.

http://www.youtube.com/watch?v=RWRY5wNJuDM

On ajal siiski nõnda palju aega

Su olemisi aeg
on võtnud kaeda,
alles kostus aiast:
Püüa pimesikk!
On ajal siiski
nõnda palju aega,
et ootajaile tunduks - igavik.

Kuid vahel aeg
saab ootamatult tiivad,
mõõdub kiirelt
nagu lennul lind.
On rajad siin ja seal,
kuid kuhu nad kõik viivad?
Üks mulle loodud,
teine ootab sind.

Siiski mõnikord
taas ajal jälle aega,
seab kõrvu käima
ühtsed hinge teed,
kui kuningvärvidega sügis
võõpab aeda
ja tuule saatel
sositavad veed:

Aeg tõesti võtab
selleks palju aega,
et õpetada käima
oma teel.