Räägi mulle armas

Räägi mulle armas seda juttu
kuis su pihku ilmus lumivalge roos.
Ma tean ju küll, kui tähed läevad tuttu,
unelete valges udus koos.

Sellel lillel pole lõhna ega nime
pole okkaid ega lehti lihavaid.
Kas sa tead, kui üles ärkasime,
su käsi puudutas mu kiharaid?

Taas laskub udu üle unepehme voodi,
kolm tilka verd - saab valge süütus imeks.
Saab lõhna, värvi, kõik mis ohvriks toodi,
okkad roosile ja Armastuse nimeks.

Räägi mulle armas seda juttu
kuis su pihku ilmus okastega roos
millele me lõhna, värvi, nime
valges udus andsime kord koos

Muinasjutulise talve päris jutt

Lapsepõlve mängumaa ulatab käe
läbi muinajutulise talve.
Kas tuled minuga mängima?
Kas tuled?
Olen sind näinud väikene tüdruk kelgumäel.
Mäletan sind lõbusate silmadega karupükstes poiss.
Hullame lumes,
kõnnime lahti lükatud teel.

Lapsepõlve mängumaalt
ulatab õnnelik lapsekäsi
tassikese aurava teega
ja me sõrmed puutuvad kokku.
Nii sarnased,
nii tuttavad.

Ma tunnen sind!
Tunnen su ära kelgu järgi
millele on kraabitud minu nimi.
Imestan, et see on ikka veel alles!

Me oleme taas ühel kelgul
ja mäng on meie pärisosa.


*no comments