Lapsepõlve mängumaa ulatab käe
läbi muinajutulise talve.
Kas tuled minuga mängima?
Kas tuled?
Olen sind näinud väikene tüdruk kelgumäel.
Mäletan sind lõbusate silmadega karupükstes poiss.
Hullame lumes,
kõnnime lahti lükatud teel.
Lapsepõlve mängumaalt
ulatab õnnelik lapsekäsi
tassikese aurava teega
ja me sõrmed puutuvad kokku.
Nii sarnased,
nii tuttavad.
Ma tunnen sind!
Tunnen su ära kelgu järgi
millele on kraabitud minu nimi.
Imestan, et see on ikka veel alles!
Me oleme taas ühel kelgul
ja mäng on meie pärisosa.
*no comments
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment