Mitte keegi ei saa
petta mu unistusi,
mis ilmuvad pimedatest öödest
ja hommikupäikese kokkupuudetest
mu hinge ja südamega,
mis eilsest saati juba läigib.
Puud ajavad pungi
vastu talve tahtmist.
Põrutan jalaga vastu maad
hoolimata kangest kaelast, sest
see on minu tahtmine.
Ja kui ma ei saa seda
mis on minu jaoks loodud,
mis on mulle hoitud,
pärandatud....
siis ei saa seda keegi.
Nii kange olen ma,
justkui koolnu,
kes ootab viimast suudlust,
et ärgata elule.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment