Wednesday, February 10, 2010

Kummaline

Sa võõras oled kummaline pisut,
päris hästi sinust aru ma ei saa.
Mu mõttelõnga tihti sassi kisud
ja nii pean kõike otsast algama.

Sa just kui kummitus mu kahe kõrva vahel
kes mängib malet armastades sohki.
Kumb kumba võidab polegi ehk vahet,
aeg ajalt sinuga ju vahetame kohti.

Mis siis et kummaline oled võõras pisut
ja päris hästi sinust aru ma ei saa.
Mõnikord mind rõõbastele kisud,
näitad kuidas otsast alata.

Sobime nii kummalisel moel,
üksteisest midagi jääb kummitama meelde.
On kummaline et sa üldse loed
ja arusaamata ta tõlgid oma keelde.

No comments: