Tunnistan su rõõmsat naerulaginat
kui tõttad, päike pulbitsemas õues.
Veel kuulen tasast vihmasabinat
sa justkui maalilt astuks, värvigamma põues.
Ma keeran ennast näoga päeva poole -
päev on seal kus usaldasin melu.
Kirre - kagu, põhja- lõunanooled
märgistavad mõtisklust ja elu.
skip to main |
skip to sidebar
Minu laulul pole viisi
see midagi ei tähenda,
kuid ma laulan, laulan siiski
laulan hääle kähedaks.
Ise endale ma laulan,
laulan tähtedest ja kuust,
sinust laulan, murukünkast
laulan päikesest ja puust.
Ära kuula minu laulu,
muidu kaob ka sinul viis
ning su laulu mitte keegi
kuulata ei taha siis.
Mu laul on ühepalgeline,
sisutühi, rütmita.
Mulle armsalt algeline
mina ise alleaa.
see midagi ei tähenda,
kuid ma laulan, laulan siiski
laulan hääle kähedaks.
Ise endale ma laulan,
laulan tähtedest ja kuust,
sinust laulan, murukünkast
laulan päikesest ja puust.
Ära kuula minu laulu,
muidu kaob ka sinul viis
ning su laulu mitte keegi
kuulata ei taha siis.
Mu laul on ühepalgeline,
sisutühi, rütmita.
Mulle armsalt algeline
mina ise alleaa.
No comments:
Post a Comment