Räägi mulle armas seda juttu
kuis su pihku ilmus lumivalge roos.
Ma tean ju küll, kui tähed läevad tuttu,
unelete valges udus koos.
Sellel lillel pole lõhna ega nime
pole okkaid ega lehti lihavaid.
Kas sa tead, kui üles ärkasime,
su käsi puudutas mu kiharaid?
Taas laskub udu üle unepehme voodi,
kolm tilka verd - saab valge süütus imeks.
Saab lõhna, värvi, kõik mis ohvriks toodi,
okkad roosile ja Armastuse nimeks.
Räägi mulle armas seda juttu
kuis su pihku ilmus okastega roos
millele me lõhna, värvi, nime
valges udus andsime kord koos
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment