Friday, August 1, 2008

Igikestev kohin

Siit rannast algaski me suvine ballaad,
kui meri pritsis laineid üle muuli.
Küsisid, kas oskan või kas saan
leida endaski ma merd ja püüda tuuli.

Sel hetkel tundus saavutuste tipuks
hoida selga vastu sooja pärituult.
Sul hoides käest, ma olin tuulelipuks
puutudes su meresoolast suud.

Läbi meelte kohiseva vere
teokarbid laulsid imelist ballaadi
sinu leidsin sealt ja linnupere
jalge alla killukese maadki.

Rannast lahkudes jäi maha tuulenutt.
Meri valuliselt hüüatas: ei tohi
te unustada kaunist lõputult,
jääb saatma teid mu igikestev kohin.

No comments: