Me kompisime teineteise piire
valupunkte, nägemise taju.
Aeg seisatas, meil polnud enam kiiret
kaheks jagunenud piir see üha hajus.
Me voolisime teineteise hinge
keha kurvidega ühtseks tunded said.
Sa olid liin ja mina kõrgepinge
nii valgustades endi sisemaid.
skip to main |
skip to sidebar
Minu laulul pole viisi
see midagi ei tähenda,
kuid ma laulan, laulan siiski
laulan hääle kähedaks.
Ise endale ma laulan,
laulan tähtedest ja kuust,
sinust laulan, murukünkast
laulan päikesest ja puust.
Ära kuula minu laulu,
muidu kaob ka sinul viis
ning su laulu mitte keegi
kuulata ei taha siis.
Mu laul on ühepalgeline,
sisutühi, rütmita.
Mulle armsalt algeline
mina ise alleaa.
see midagi ei tähenda,
kuid ma laulan, laulan siiski
laulan hääle kähedaks.
Ise endale ma laulan,
laulan tähtedest ja kuust,
sinust laulan, murukünkast
laulan päikesest ja puust.
Ära kuula minu laulu,
muidu kaob ka sinul viis
ning su laulu mitte keegi
kuulata ei taha siis.
Mu laul on ühepalgeline,
sisutühi, rütmita.
Mulle armsalt algeline
mina ise alleaa.
No comments:
Post a Comment